Viimane asukoht
24h
48h
72h
96h
120h
144h
168h
- 1. Peetri kõvik - I maailmasõja-aegsed Vene vägede kindlustusvööndi (rajatud 1912-18) tunnelid ja nende esised kaeved. Tänapäeval seisavad tühjalt ning pakuvad pelgupaika nahkhiirtele.
- 2. Padise klooster/mõis - Padise kloostri rajasid 14. sajandil tsistertslaste ordu mungad. Koos vaheaegadega ehitati kloostrit kokku üle 200 aasta. Sõdade tagajärjel vajus klooster varemeisse, restaureerimistöödega alustati 1930-ndail. Praeguseks on Harjumaa silmapaistvaima arhitektuurimälestise keskaegsest sisustusest säilinud Harju-Risti kirikus asuv 14. saj. kirikukell (Eesti vanim) ning haruldane Kolgata grupp, mida eksponeeritakse Niguliste kirikus.
- 3. Ülgase fosforiidikaevanduse rikastusvabrik - 1920-ndatel avatud fosforiidi rikastusvabrik, mis asub tollase fosforiidikaevanduse jalamil. Suleti pärast põlengut 1938. aastal ning hüljati ka koheselt. Uus vabrik ja kaevandus avati Maardu mõisa juures.
- 4. Kolga mõis - Siin, suursuguses Kolga mõisas, saate tunnetada salapärasust ja iidset hõngu. 1230. aastast kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. Kolga mõis sai oma praeguse väliskuju 1820. aastatel, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks. 17. sajandi lõpust 2014 aasta suveni on mõis kuulunud ühele ja samale aadlisuguvõsale - Stenbockidele. Vaatamata sellele, et suur osa hooneid on veel renoveerimata, jätab mõisakompleks praegugi suursuguse mulje.
- 5. Aru koolimaja - Aru koolimaja ehitati aastal 1887, mis oli algselt mõeldud Keeri-Karijärve jahipiirkonna staabina, kuid väidetavalt ei leidnud see kunagi sihtotstarbelist kasutust. 1892. aastal hakkas seal tegutsema vallakool, mis hiljem muudeti ministeeriumikooliks. Kooli menukamad aastad olid 1950-1951, mil seal õppis 58 last. Kuna Aru jäi linnadest liiga kaugele, siis kahanes ka õpilaste arv ning 1963. aasta kevadel kool suleti.
- 6. Annikoru tankla - Legendaarne tankla Annikorus, mis väärib tähelepanu sellepärast, et oli aktiivses kasutuses aastatel 1986-1994 ning selle omanik oli Saksamaalt pärit, mis tundub uskumatu - NSV Liidus pidas sakslane salamisi tanklat.
- 7. Kärevere sild - Õnnetu ajalooga jõeületuskoht, kus kehtib hästi ütlus: mis sitasti, see uuesti. 1923. aastal tekkis lõigule esimene ujuvsild, mis asendati 1928. raud-betoon sillaga, mis varingu tagajärjel asendati järgmisel aastal ajutise puidust sillaga. 1938. aastal ehitas Soome firma raudbetoonist jätkuvtalasilla, mis II maailmasõja ajal 1941. aastal purustati. 1945. alates käis transport taas üle puidust silla ning 1956. rajati soomlaste ehitatud silla sammastele uus sild. 1995. konstruktsioonihinnangu järel otsustati selle kõrvale 1999. aastal rajada uus sild, kust kulgeb ka praegune ülesõit.
- 8. Trepimäe pioneerilaager - 1950-ndatel kerkinud uhke kompleks, spordiväljakute, söökla ja majutusruumidega, kus on põnev ringi vaadata.
- 9. Kukulinna mõis - Mõis, mille ajalugu ulatub 1553. aastasse. Mõisal asub ka mitmeid kõrvalhooneid ning vanemad generatsioonid võivad ehk mäletada seda kohta kui hea ja populaarse ujumiskohana. Alates 2013. aastast seisab see aga eravalduses ning hooldamata kujul.
- 10. Narva Kreenholmi manufaktuur - Narva jõel, linnast veidi kõrgemal, asub kahe astanguga juga, mis kunagi oli Euroopa veerohkeim juga. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad, vaid suurvee ajal lastakse neile liigvett. Astangute vahel on Kreenholmi saar. XIX sajandil ehitati joa äärde kuulus Kreenholmi Manufaktuur, mis tollel ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. 1913. aastal töötas siin üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.
- 11. Sirgala kaevandusasula - Ida-Virumaa väljasurnud kaevandusasula, kust on viimase paarikümne aasta jooksul lahkunud enam kui tuhat elanikku. Täna on Sirgala kortermajades aastaringselt elamas alla 20 inimese.
- 12. Viivikonna kummituslinn - Viivikonna valmis 1955. aastaks. Ehitajateks olid saksa sõjavangid, keda rakendati ehituses ka mujal Eestis. Sealne kaevandus suleti 1974. aastal, peale seda hakkasid sealt inimesed lahkuma - läksid otsima tööd, õnne ja kodu mujalt. Arvatakse, et hiilgehetkedel elas Viivikonnas üle 9000 inimese. Kuid tuleb tunnistada, et Viivikonna pole vaid kummitustele koduks. Tänase seisuga arvatakse Viivikonnas olevat veel 90 elaniku. Viivikonna on ülimalt populaarne just oma teise nime poolest - Kummituslinn. Nagu ikka, paljud külastajad räägivad oma kogemustest - just nendest ebaloomulikest kogemustest.
- 13. Mäetaguse mõisa kabel (Rosenite kabel) - Mäetaguse mõisast 3 kilomeetrit loodes kõrge künka tipus paikneb von Rosenite neogooti stiilis matusekabel. Historitsistlik, viilkatusega paekiviehitis, ehitatud 1874. aastal.
- 14. Narva-Jõesuu kuursaal - Aastatel 1881-1882 ehitati Narva linnapea Adolph F. Hahni kinnistule tema projekti järgi esimene kuursaali hoone, mis oli puidust ehitis uhkete pitsornamentidega. Kuursaal hävis täielikult tulekahjus 1910.aastal. Uus barokkmotiividega juugendstiilis kuursaal ehitati 1912. aastal Peterburi arhitekti Marian Lalewichi projekti põhjal. Kuursaalis asus raamatukogu, piljard, restoran, salongid, 60-kohaline hotell. Klaaskupliga suures saalis toimusid kontserdid ja ballid. Teises maailmasõjas sai hoone tugevaid purustusi. Peale sõda taastati merepoolne hoone osa, kus tegutses kultuurimaja, postkontor ja raamatukogu.
- 15. Peressaare asundusküla - Peressaarde rajas noor Eesti Vabariik 1930. aastail Konstantin Pätsi uusasunduste programmi raames ühe kuulsaima ja edukama uusasunduse. Aastatel 1933–1937 rajati sinna umbes 130 asundustalu. Küla on nüüdseks üsna välja surnud, kuid omal ajal oli see suur küla kahe poe, tellisevabriku, parkali ja koolimajaga. Peresaare koolis õppis parimatel aegadel 170 õpilast. Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 3 inimest.
- 16. Virtsu vasall-linnus - Pärineb 15. sajandist, linnusemüürid on rekonstrueerimise käigus, asub maanteest (Alexela tanklast) 400 m kaugusel, mere ääres.
- 17. Kõmsi õigeusu kirik - Uhke mahajäetud kirik, maanteest 200 m Virtsu suunas asuvad tee ääres 1.-2. sajandist pärinev kerge ligipääsetavusega tarandkalmed.
- 18. Karuse raudteejaam - Jaam kunagisel Virtsu-Rapla-Tallinn raudteeliinil, külastajaid kostitatakse perenaise kohaloleku korral kohvi ja koogiga.
- 19. Lihula linnus - Pärineb 13. sajandi keskpaigast, linnus on mahajäetud alates Liivi sõja (1558-1583) lüüasaamisest.
- 20. Kasari vana sild - 1904. aastal rajatud raudbetoonsild oli oma 307,8 m pikkusega omal ajal kõige pikem sild kogu Euroopas ja Venemaal.
- 21. Veski talu pukktuulik - Ainuke ehedalt säilinud erakordselt suur ja mõningaid erandlike lahendusi sisaldav tüüpiline pukktuulik Eestis, maanteest 150 m kaugusel (raskesti märgatav).
- 22. Allakukkunud lennuk Kullis - Oled jõudnud lennukini, mis on alla kukkunud möödunud sajandil Matsi randa ning seejärel toodud Kulli kiigeplatsile.
- 23. Kalli Apostlik-õigeusu kirik - Kiriku varemed, julgemad saavad külastada ka varisemisohtlikku torni.
- 24. Kurese küla - (20 km kaugusel suuremast maanteest), arhailine küla, kus toimuvad 27. juulini väljakaevamised, küla on jäänud puutumatuks maaparandusest ning selle suurem osa elanikest küüditati metsavendade (sh Hirmus Antsu) abistamise tõttu Siberisse; lähistel on vaatamisväärsustena lisaks Soontagana maalinn, Mihkli tammik ja Mihkli kirik.
- 25. Pööravere mõis - 1905. aasta ülestõusu käigus põletatud mõisa varemed, mälestuskivi maailmakuulsa teadlase, tori hobuse tõuaretaja ning antud mõisa omanik A. T. von Middendorffi auks.
- 26. Kurgja talumuuseum - Väärikas talukompleks (ilmestab tolleaegset elustiili jõukamas võtmes), talus kasvatatakse kodumaiseid loomatõugusid, asub maanteest 3 km kaugusel.
- 27. Pulli kiviaja asulakoht - Eesti vanim teadaolev inimasula, mis pärineb kiviajast.
- 28. Pärnu vana haigla - Selles hoones on sündinud nii mõnigi Ringi juhatuse liige, täna on ta tuntud kui peamine Pärnu linna kummitusmaja.
- 29. Kosmonautika puhkekeskus - Kosmonautika puhkekompleksi "Vzmorje” ehitamist hakati kavandama juba 1960ndatel. Asukohaks valiti NSVL lääneranniku kõige päikesepaistelisem paik. Kohalikud hakkasid salapärast ning nende jaoks suletud paika kutsuma peagi kosmonautide suvilaks. NL teenekate teadlaste kõrval olevat siin oma suvesid veetnud kosmonaudid. Legendid räägivad, et siinsete metsade parimaid marja- ja seenekohti olevat tundnud ka maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova. Lisaks majutushoonetele oli külastajate tarbeks ehitatud suurejooneline klubihoone, tol ajal uhkeim ujumisbasseiniga saun, mis kõik tundusid tol ajal kohalikele elanikele muinasjutuna… Tänaseks on osa sellest renoveerituna kasutuses, aga suurem osa seisab kasutuna nõukogude ajast saadik (puhkehooned, bassein, saunamaja ja Tereškova maja)
- 30. Lanksaare talu - Ringi sõprustalu Lanksaare ja sellenimeline küla asub Pärnumaal, Saarde vallas, Läti piiri ääres ja on üks suurimaid maaveise kasvatamise talusid Eestis, üks suurimaid põlistalusid.
- 31. Vanamõisa mõis - Võrdlemisi uus mõis, mis rajati 17. sajand, kuid mis on see-eest tihti omanikke vahetanud. Hetkel seisab tühjana.
- 32. Nõukogude armee kasarmu- ja elamislinnak - Nõukogude liidu aegu 50-ndatel kerkinud armee linnak, mis teenindas Põima külje all asunud ulatuslikku taristut. Tänapäeval leiab koht kasutust ehk vaid graffiti armastajate ning linnalahingute harjutusalana.
- 33. Kunda mõis - Kunda mõisat (saksa k Kunda) on esmamainitud 1443. aastal. Koht on saanud nime Gundiste järgi, kellele mõis oli keskajal läänistatud. 1770tel aastatel püstitati Kunda mõisa varaklassitsistlik peahoone, mille külg- ja keskosa olid kahekorruselised. 19. sajandil püstitati mõisa hulk kõrvalhooneid, sh mitmeid stiilseid historitsistlikke ehitisi. Mõisa peahoone on varemetes, samuti suur osa kõrvalhooneid.
- 34. Lehtse mõis - Varaseimad teated Lehtse mõisast (saksa k Lechts) pärinevad 1467. aastast. Arvatavasti 19. sajandi alguspoolel püstitati mõisa lihtne ühekorruseline kivist peahoone. Sama sajandi lõpul ehitati hoone põhjalikult ümber neogooti stiilis. Lisatud hooneosal olid astmikviilud, teravkaaraknad ning võimas viiekorruseline sakmelise rinnatisega torn. Kaasajal on hoonest säilinud vähesed varemed - peale keldrite on alles praktiliselt ainult pilkupüüdev massiivne torn, ülejäänu on hävinud (lammutatud). Mõisahoone ümber on näha vaid üksikuid müürijuppe.
- 35. Aavere mõis - 19. sajandil ehitatud uusgooti stiilis mõis, mis kuulub Eesti kaunimate mõisate hulka. Hoone hüljati 1996. aastal pärast tulekahjut ning jäi varemetesse.
- 36. Kõo mõis - Asub Pilistvere kihelkonnas ning on rajatud 1670ndatel. Baroksest, kivist mõisast sai peale Põhjasõda riigi mõis. Mõisa peahoone valmis 1774. aastal ning on säilinud enam-vähem algsel kujul. Kõrvalhooneid seevastu on säilinud vähe. Tähelepanu! Tegemist on eravalduriga! Sisenemine lubatud vaid juhul, kui saad omanikuga jutule ja ta sisse kutsub.
- 37. Iglesiase-Aneti ausammas - Kui Anett Armin 2007. aastal Eesti Ekspressi kõige tühisemate kuulsuste edetabelis juhtpositsioonile tõusis, teatas preili, et tema ei ole tühine inimene, sest tühised inimesed elavad Kolga-Jaanis. Seepeale otsustas ETV “Erisaade” koostöös Kolga-Jaani vallavalitsusega Anetile Kolga-Jaani populariseerimise eest ausamba püstitada. Ausamba eelarve oli 100 Eesti krooni, monumendi valmistamiseks kasutati betooni ja mahakantud plastmannekeeni, mis roosaks võõbati. Tühisuse ausammas avati 18.10.2007 Kolga-Jaani vallamaja ees. Praegu asub kuju kõrvalises kohas katlamaja kõrval.
- 38. Rõika peeglivabriku kompleks - Rajati 1794. aastal. 19. sajandi algul töötas vabrikus üle 500 inimese ning aastatoodang oli umbes 32 000 peeglit. Kuna toodang läks ekspordiks, siis põhiliselt said end peeglist imetleda venelased, rootslased ja lõuna-ameeriklased. Tehas sulges uksed 1914. aastal. Puitsammastega aidahoone on tänaseks hävimas ning ka vesiveski on jäetud ajahamba pureda.
- 39. Tänassilma õigeusu kirik - Tänassilma õigeusu kirik ehk Tänassilma Arsenios Suure kirik ehitati 1897-1898 arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi. Alates 1998. aastast on kirikuhoone muinsuskaitse all. Hüljatud õigeusu kirik, otse Viljandi-Tartu maantee ääres, mis kaks korda aastas ärkab ellu. Nimelt kirikut kasutatakse endiselt hingedepäevadel ja teisel jõulupühal, mil peetakse kontsertmõtisklusi.
- 40. Viljandi lossivaremed - Ordulinnuse kohal asus eestlaste Viljandi muinaslinnus, mis rajati hiljemalt viikingiajal. Kõige varasemalt on linnust mainitud Henriku Liivimaa kroonikas. Linnuse vallutamisel polnud algselt edu ei Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, latgalite ega liivlaste vägedel. Vastuseis lõpetas kokkulepe, mille kohaselt sakalased andsid piirajatele pantvange ja lubasid tulevikus ristiusu vastu võtta. 1217. aastal riialased aga kinnitasid oma võimu ning peagi ehitasid orduvennad sinna ka oma kiriku. Peale orduvastast ülestõusu õnnestus riialastel seesolijad alistada. Kivilinnuse ehitamist mainiti esmakordselt 1224. aastal, seejuures oli tegu Liivimaa suuruselt teise kivilinnusega Riia järel. Hiljem on linnuse korduvalt alistanud Vene, Rootsi ja Poola väed ning pideva madina tõttu oli linnus 1611. aastaks purustatud.
- 41. Kärstna mõis - Kärstna mõisa oli rüütlimõis Helme kihelkonnas, mis rajati 1678. aastal. Umbkaudu kilomeetri kaugusel mõisast edelas/läänes asub tolleaegsete omanike Anrepite rajatud mõisakalmistu koos perekonnakabeliga, mis restaureeriti vahemikus 2010-2013. Kalmistul asub lõvi kujuga ausammas Heinrich Reinhold von Anrepile.
- 42. Järvakandi mõis - Järvakandi mõis oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas ning pärineb aastast 1485. 1905. aastal maha põletatud hooneid taastas Aleksander von Harpe, kuid peahooneni ta paraku ei jõudnudki. 1920. aastal lasi mõisa uus omanik Otto von Taube hooneid kõrgklassitsistlikus stiilis ümber ehitada, tehes Järvakandi mõisast ühe suurejooneliseima klassitsistliku stiili näite Eestis. Praeguseks on säilinud osa mõisahoone müüre.
- 43. Keava mõis - Keava mõis oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas. Mõis on ühtedel andmetel rajatud aastal 1486, teistel andmetel aga vähemalt 60 aastat varem. Võta siis kinni, kellel õigus on! See on aga kindel, et mõisahoone 1905. aasta ülestõusu ajal maha põletati ning hiljem algsele lähedaselt taastati. 1950ndatest on mõis aga taas varemeis. Leia mõisahoone lähedalt ka vana tuuliku vare!
- 44. Varbola Jaanilinn - Varbola Jaanilinn, üks suurimaid Muinas-Eesti linnuseid pärineb 1212. aastast. 580 m pika ja 10 m kõrguse valli tarvis tuli kohale vedada ja paika laduda laias laastus 10000 kuupmeetrit paekivi. Tulemus oli aga tööd väärt - linnust ei ole kordagi tormijooksuga suudetud vallutada! Ei saanud tast jagu Novgorodi vürst Mstislav Uljas, taanlased ega ka leedukad. Viimati oli linnus kasutusel Jüriöö ülestõusu päevil, 15.-17. sajandil leidis õu kasutust kalmistuna.
- 45. Eidapere raudteepeatus Lelle-Pärnu raudteel - Jaam rajati1926. aastal ning sealt sai alguse Eidapere-Järvakandi tööstusraudtee. Peatuses on säilinud 2 perrooni - üks madal standardne kiviperroon ja teine 550mm kõrgune puitperroon.
- 46. Maidla mõis nr 1 - Maidla mõis oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas. Algselt Maydellidele kuulunud mõis vahetas 17.-20.sajandi keskpaigani korduvalt omanikku, kuni 1950. aastal rajati sinna Maidla lastekodu. Härrastemajas asunud lastekodu suleti 2012. aastal.
- 47. Maidla mõis nr 2 - Üks Eesti viiest Maidla nimelisest mõisast. Mõisa baroki stiilis peahoone on ühekorruseline ja väike, kuid stiilne. Ehitatud 18.sajandi lõpul. Peale võõrandamist kolis peahoonesse kohalik kool, mis tegutses umbes 1970.aastani. Hiljem oli hoonel veel mitmeid funktsioone, olles kasutuses nt. majandikontori ja toidupoena. Kahjuks puhkes 1985.aastal tulekahju, mis muutis peahoone varemeteks.
- 48. Mõniste endine Pajukõrts - Pajukõrts ehitati 19. saj ning kuulus Mõniste mõisa alla. Kasutusel oli nii postijaamana, sigalana kui väetisekuurina. Postijaamas olid olemas söömis- ja ööbimisvõimalused. Postijaama pidaja Aleksander Henning vedas laiali posti, kohtukutseid ja kaupa. Samas töötas ka kaks postipoissi, kes vedasid posti jalgratastega. Hoones oli ka lehmalaut, lehmi umbes 70. Hiljem ehitati juurde karjaköök, kus oli piimajahutus- ja pesuruumid. Kui Mõnistesse loodi 1948. aastal esimene sovhoos Sangar, siis kasutati hoonet mõnda aega põllutehnika hoidmiseks. Hiljem aga ka vilja ning kartulit, juurvilja ja viljaseemet. Kui on huvi, siis samas kõrval üle tee asub ka Mõniste mõisa park, kus kasvab 44 liiki puid-põõsaid ja lendab 3 kaitsealust nahkhiireliiki!
- 49. Niitsiku küla bussipeatus/puidutsehh/vesiveski - Tere tulemast maailmakuulsa bussipeatuse juurde! Bussipeatust on mainitud ka näiteks ajalehes The Guardian. Kahjuks ei too niivõrd vahva bussipeatus aga külasse elanikke juurde ja nii on alles jäänud vaid mõned üksikud elanikud. Kui sul on hetk aega, astu läbi ka külas paikneva vana puidutsehhi ja vesiveski juurest. Veski on varisemisohtlik - ei soovita sisse astuda! Puidutsehhis võid julgemalt ringi jalutada.
- 50. Vana-Nursi mõis - Jääb vähem kui kilomeetri jagu suurest maanteest kõrvale. Mõis loodi 1688. aastal, Von Hezbergide omandusajal 1860tel aastatel ehitati mõisa esinduslik neorenessanss-stiilis peahoone. Teise maailmasõja järgselt oli mõisakompleks nõukogude raketibaasi käsutuses. Ajalooliselt Võru-Valga maanteelt viis mõisasüdamesse paarisaja meetri pikkune sirge sihitee. Kaasaegne tee on raskemini leitav, sest nõukogude sõjaväeobjekti asukoht tuli hoida saladuses.
- 51. Sulbi kohvik - Keset Sulbi asulat paikneb vana kauplus, mis seisis kasutuna 1993. aasta sügisest kuni 2016. aasta suveni kui sinna kolinud noor pere otsustas raskuste kiuste kohviku rajada, mis on tänaseks kujunenud väga menukaks. Perenaine on alati heas tujus ning räägib kohalikust elust-olust lähemalt!
- 52. Meremäe vaatetorn - Tere tulemast Setomaale! Kunagi peeti Petseri linna Kagu-Eesti pealinnaks ning kogu kohalik kultuur ja rahvas keerles selle ümber, kuid kuna erinevate reformide tulemusena on Eesti-Vene piir nüüdseks selline, et Eesti poolele jäi vaid Saatse koos väikese metsaribaga, siis on hakatud Meremäed kutsuma “täämbäseks Setomaa päälinnaks”. Seal toimuvad väga tihti Seto Kuningriigi päevad kohalikud aktivistid on loonud päris suure ja kokkuhoidva seltsielu - noored saavad teha sporti ja osaleda muusikalaagrites, memmed koovad vaipasid jne :) Tornist on imeline vaade ning selge ilma korral on ka Venemaad üsna hästi näha.
- 53. Lindora bussipeatus - Bussipeatus, mille roll ei ole olla vaid märk tee ääres, kus inimesed ootavad - see on olnud aastasadade vältel oluliste teede ristumispunkt ning eelmisel sajandil üks tähtsamatest kaubateede ühinemiskohtadest. Et traditsioon ei kaoks, peetakse seal igal sügisel suurejoonelist laata, kus üritatakse järgida vanasid traditsioone ning soositakse käsitöölisi ja vanavaramüüjaid.
- 54. Audla mõis - Esimesed teated Audla mõisast (saksa k Hauküll) pärinevad 1464. aastast. 17.-18. sajandil kuulus mõis von Vietinghoffidele, alates 1798. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buhrmeisteritele. Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ning kolm ovaalsaali. Vähesed kõrvalhooned ei paiknenud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150-200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina. Mõisa peahoonesse kolis võõrandamise järgselt kool, mis tegutses seal 1970ndate aastateni. Praegu on hoone eraomandis.
- 55. Laidunina tuletorn - Laidunina endine tuletorn oli algselt mõeldud Liivi lahe põhjaosas orienteerumiseks. Historitsistlikus stiilis tuletorn on ehitatud tüüpprojekti järgi, mille autoriks võib pidada sõjaväeinsener Aleksandr Jaronit. Maakivist esimene korrus on kuusnurkse põhi- plaaniga, ümara kujuga ülaosa on punasest tellisest. 26-meetrine tuletorn koos teenindushoonete kompleksiga sai valmis 1907. aastaks. Mõne aja pärast selgus, et tuletorni asukoht on valesti valitud ja selle seadmed paigutati ümber Kübassaare poolsaarele ehitatud puidust tuletorni. 1920. aastal seati tuletorn ja teenindushooned jälle töökorda ning tuletorn näitas valgust 1924. aastani. Olles tuletornide hulgas erandlik on Laidunina arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
- 56. Lööne möis - Lööne mõisat (saksa k Köln) on esmamainitud 1489. aastal. 16.-17. sajandil kuulus mõis pikalt von Pollidele. 1698. aastal omandasid mõisa von Vietinghoffid, kellelt ta siirdus von Güldenstubbede ning hiljem von Weymarnide valdusse. 1791. aastast kuni 19. sajandi teise pooleni kuulus mõis taas von Güldenstubbedele; hiljem kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Buxhoevdenite valduses. Mõisa ühekorruseline kõrgel soklil paiknev peahoone on ehitatud 18. sajandi lõpus. 1864. aastal ehitati hoone põhjalikult neogooti stiilis ümber. Siis lisati hoonele veidi eenduv kahekorruseline keskosa koos lameda astmikviiluga. Sellest ajast pärinevad ka tiheda jaotusega inglisepärased aknaraamid. Mõis on eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole säilinud.
- 57. Kõljala möis - Keskajast pärineva mõisa alad olid von Buxhoevedenitele läänistatud juba 13. sajandil; hiljem loodud mõis (saksa k Köljall) oli von Buxhoevedenitele omanduses kuni 16. sajandi alguseni. Alates 1677. aastast kuulus mõis von Osten-Sackenitele. Nemad püstitasid 18. sajandi lõpul mõisa ka tänini säilinud peahoone, liites sellesse vanemate kivihoonete osi. 1840. aastal siirdus mõis taas von Buxhoevedenite aadliperekonna valdusse, kes ehitasid mõisahoone keskosa kahekorruseliseks ja lisasid talle nelja sambaga ning astmikfrontooniga pilkupüüdva historitsistliku portikuse. Mõisaparki piiravale aiale lisati tollal kolm kaaravadega klassitsistlikku väravaehitist. Kaasajal on neist säilinud vaid üks.Buxhoevedenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones tegutses kuni 1955. aastani kodumajandus- ja põllutöökool. Mõisahoone restaureeriti 1980. aastal kohaliku kolhoosi poolt. Kaasajal on mõis eravalduses.
- 58. Kasti mõis - Kasti mõis (saksa k Kasty) sai iseseisva üksusena alguse 1720tel aastatel, mil ta eraldati naabruses asuvast Muratsi mõisast. 18. sajandi algul kuulus mõis von Güldenstubbedele. Hiljem oli ta pikka aega von Saß'ide suguvõsa omanduses. 1906. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõisa omanik Axel von Buxhoevden. Mõisa kivist peahoone ehitati ühekorruselise ehitisena algsel kujul arvatavasti 18. sajandi lõpul. 19. sajandil ümber ehitatud hoone rekonstrueeriti taas ulatuslikult 20. sajandi algul, mil talle lisati kolmnurkfrontoonidega neoklassitsistlikud juurdeehitused ning hoone tehti osalt kahekorruseliseks. Enamik mõisa kõrvalhooneid on ümber ehitatud ja funktsiooni muutnud.
- 59. Kaare 3 - Kasarmuhoone.
- 60. Kohtu 7a - Vana leivakombinaat. 1935. aastal rajasid ettevõtjad Heimar Adfeldt ja Vassili Leiner praeguse tööstushoone keskosa kohale kolmekorruselise jahuveski. 1938. aastal lammutati Kohtu tänava joonel asunud Apostliku Õigeusu Vennaste Seltsi maja ja tootmishoonet pikendati vabanenud ruumi arvelt tänavani. Sama palju laiendati veskit ka krundi sügavuses. Kogu kompleks ehitati korruse võrra kõrgemaks. 1939. aastal pandi seal käima pagaritöökoda, mis töötas 1999. aastani. Seejärel erastati osaliselt riigile kuulunud Kuressaare leivakombinaadi varad ja tagastati õigusjärgsetele pärijatele, perekondadele Papp ja Kahu. Pärast seda on kombinaadikompleksi kuulunud hooned vahetanud mitu korda omanikku, Kohtu 7a paiknev tööstushoone koguni 6 korda.
- 61. Maantee seniitraketidivisjon - Maantee külla paigutati 1950. aastate teisel poolel Saaremaale toodud õhutõrjeraketipolgu nr. 74907-A üks õhutõrjerakettide S-75 divisjon. Selle isikkoosseis paigutati Maantee külas asunud kasarmutesse, mis 1940. – 1941. aastal olid ehitatud 315. tornpatarei sõjaväelinnakuks. Sõrve poolsaare tipus maantee külas paiknenud divisjon koosnes raadiotehnilisest ja stardipatareist ning juhtrühmast. Stardipatareis oli kuus S-75 “Volhov”- tüüpi õhutõrjerakettide stardiseadeldist, mis asusid angaarides ehk hoidlates ringikujuliselt ümber tsentraalposti. Rakettide tabamiskaugus oli 56 km, tabamiskõrgus 0,1 kuni 30 kilomeetrini.
- 62. Yo! Maakad - Hoone Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi ja Käesla-Karala-Loone maanteede ristil.
- 63. Kiipsaare tuletorn - Tuletorn rajati selleks, et abistada orienteerumisel ning hoiatada poolsaare ümber asuvate ohtude eest. Esimene puidust kolmetahulise tüvipüramiidi kujuline tuletorn ehitati sama poolsaare põhjapoolsele Undva ninale I Maailmasõja ajal. Peatselt leiti aga Veeteede Ametis, et tuletorn peaks paiknema hoopis Uudepanga lahe teisel kaldal. 1933. aastal ehitati Harilaiule Kiipsaare nukale sihvakas raudbetoonist tuletorn. Torn värviti musta-valge vöödiliseks ja laternaruum mustaks. 1992. aastal tuli kustutati ja tuletorni karjäär jätkus päevamärgina. 2009. aastal lõppes seegi. Kiipsaare näol on tegemist 20.sajandi tuletornide hulgas ühe kuulsaimaga. Kaugel inimasustusest, looduslikult maalilises kohas, Vilsandi rahvuspargi territooriumil paiknev tuletorn on kuulsust kogunud, kui Eesti oma Pisa torn – algselt umbes 100 m kaugusele rannast ehitatud tornini jõudis 1990.a pidevalt kallast õõnestanud meri ja hakkas lainetusega tornialust pinnast ära uhtuma. Pikka aega uudistajaid ligi tõmmanud viltune torn otsustas aga 2008. aastal taas sirgeks muutuda – lainetus oli asunud nüüd maapoolsest küljest pinnast õgvendama. Kiipsaare tuletorn tegi kandva osa Sulev Keeduse mängufilmis „Somnambuul“.
- 64. Tagaranna piirivalvekordon - Umbes 1980. aastal ehitatud uus Tagaranna kordon: radarijaam, vaatlustorn Tagaranna külas. Lähedal asub ka 1917 ehitatud Ninase rannakaitsepatarei nr 46 (koordinaadid: suurtükk nr. 1- 58° 32, 653N ja 022° 12, 331E ; nr. 2- 58° 32, 672 N ja 022° 12, 284E; nr. 3- 58° 32, 650N ja 022° 12, 234E; nr. 4- 58° 32, 612N ja 022° 12, 234E.)
- 65. Jõiste õhutõrjedivisjon - Kompleks koosneb mitmetest lagunenud hoonetest, mida võib leida liikudes peahoonest mere poole.
- 66. Laiuse ordulinnuse varemed - 14.-15. sajand rajatud linnus, mis hävis osaliselt tulekahjus 1620-ndatel ning ülejäänu Põhjasõja alguses. Hüljatuna on see aga seisnud Põhjasõja lõpust alates.
- 67. Jõgeva aleviku kultuurimaja - Kuigi objekti enam pole, sest 2016. aastal süütamise järel 2017. aastal objekt lammutati, siis mahajäetud hooneid on naaberkruntidel veelgi.
- 68. Omedu kalurikolhoos - Üks põnevamaid mahajäetud kolhoosi hooneid. Tegemist on 1980-ndatel kerkinud hilismodernistliku näidiskalurikolhoosiga, mille ruumides ekseldes ei suuda kõigil juhtudel aru saada, mis on ruumi võimalik kasutusala.
- 69. Adavere mõisa ait-kuivati - 18. sajandi lõpu barokkehitis, ENSV aegses kastmes.
- 70. Kärevere raudteejaam - Kärevere raudteejaam Türi-Võhma liinil ehitati eelmise sajandi algkümnendeil punast tellist ja paekivi koos kasutades. Hoone on graniidist sokliga. Hea kättesaadavuse tõttu sobiv geoloogiahuvilistele fossiilide ja paekasutusega tutvumiseks.
- 71. Kirna mõis - 18 saj. teises pooles rajati Kirnasse esinduslik kivist valge mõisahoone, mis paistis mäe otsast kaugele, kuna tol ajal polnud maja ümber veel kõrgeid põlispuid. Kuuldused mõisapargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast, aga käidud on isegi Brasiiliast ja Tiibetist. Park on avatud iga päev kõigile soovijatele.
- 72. Meossaare kabel - Türi valla Meossaare külas asub Kabala mõisa endiste omanike von Vietinghoffide neogooti stiilis kabel ja aed. Arvatavasti on kabel rajatud ja matmisi alustatud 19. sajandi keskel või teisel poolel. Aegade jooksul on matusepaik rüüstatud ja lõhutud.
- 73. Grünewaldide perekonna kabel - Esna mõisast läheb rada umbes 1 km kaugusel asuvasse kabelisse keset metsa. Kabeli uksed on lahti ning nende kohal seisab Grünewaldide perekonna vapp.
- 74. Prääma mõis - Tõeliselt mahajäetud ja metsa kasvanud endine mõisahoone Paide külje all, mida on kasutatud ka lastekoduna. Alates 1990. aastast on seisnud tühjana.
- 75. Mündi mõis - Kenal paekivi paljandil asuv puitmõis, mis kerkis 18. sajandi lõpul. Viimaste plaanide järgi on plaanitud lammutada, ehk viimane võimalus näha Mündi mõisahoonet. Türi rongid: Türi sümboliks kujunenud iganenud tehnoloogial töötavat auruvedurit saab näha raudteeületuskohas.
- 76. Vana kuivati - Vana kuivati.
- 77. Vanad rongid - Võib kaeda ja näha vanema generatsiooni ronge ja vaguneid.
- 78. Helme kirik - Helme kiriku ehitusajaks on pakutud XIII-XV sajandit. Oma asukoha tõttu on Helme pea alati Eestimaad tabanud sõjamasina tallata olnud. Helme kirikuhoonele sai saatuslikuks teine maailmasõda. 1944.aasta 21.septembril tabas kirikut saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas torni alustalasid ja kallutas selle viltu. Samal sügisel kukkus torn alla lõhkudes katust ja kiskudes maha seina.
- 79. Elamu Valga linnas (Kuperjanovi 12) - Üks suurimaid enne Esimest maailmasõda Valgas ehitatud elamuid, mis on säilitanud oma algse välisilme ühes omapärase juugendliku fassaadidekooriga. Hoone on ehitatud omaaegsele Valga hambaarstile Julius Goerlzile.
- 80. Kastolatsi Rõõmukuulutamise kirik - Maakivist, kellatorni ja viie kuppeltorniga kirik valmis 1873 Kastolatsi külas, mille järgi hakati nimetama ka kogudust. Juba 1951 oli toimunud koguduse viimane jumalateenistus, millele polevat tulnud ühtki koguduseliiget.
- 81. Kuigatsi mõisa häärber/koolimaja - Leia üles Kuigatsi mõisa häärber, mis on olnud ka koolimaja. Kui on tahtmist, siis uuri ka teisi mõisahooneid nt kuivati, pesuköök, käsiait, tuuleveski, meierei jne. Kohapeal on talli juures ka legend, kuidas neid kõiki leida.
- 82. Pilkuse küla taluhoone koos kõrvalhoonetega - Kruusateel, mis liigub Rõngu-Kanepi-Otepää teelt Nüpli suunas. Jääb umbes-täpselt 4,7 km teelõigu keskele.
- 83. Lota mõisa hooned - Asuvad Lota oja ja Laatre jõe ääres, kõrval Lota bussipeatus. Hoonetest võid leida peahoone, samas kõrval kuivati-ait (aastast 1907) ja laut, tall, kuur (?). Kaugemal näha sauna varemed ja üle tee on jäänud kunagi moonakate maja ning meierei.
- 84. Laatre 5-korruseline kortermaja - 1970ndatel Laatre sovhoosi töötajatele ehitatud kortermaja, mida praegu kasutatakse õppuste tarbeks. Kohalikud teavad seda tondilossi nime all.
- 85. Kaagvere Alamõisa tööstuskompleks - Eesti suurim mõisa juurde kuulunud tööstuskompleks. Ansambli keskmes asuv õllevabrik on impossantsemaid tööstusrajatisi Eestis. Alates 1880 aastatest kuni Esimese maailmasõjani ehitati sinna ka jahuveski, saeveski, villavabrik, ketruskoda jm tööstushooneid. Ühe- ja kahekorruselised historitsistlikud tööstushooned on ehitatud ühtses stiilis, kasutades punast tellist ja maakivi.
- 86. Hargla endine bensiinijaam - Asub Hargla kiriku vahetus läheduses. Anna samasasuvale Hargla pühale männile oma ohvrid ning suundu tanklasse.
- 87. Karjalaut Valga-Suurekõrtsi teel - Kõnni ringi putkemetsas ja uuri karjalauda ruume, mis viimati oli paksult kraasitud villa täis.
- 88. Vana-Prangli mõis - Vana-Prangli ehk Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof) pärineb keskajast ning seda on esimest korda mainitud 1550. aastal. Mõisa puidust peahoone oli ehitatud vähemalt kahes osas. Hoone vanem osa oli 1960ndateks aastateks juba hävinud ühekorruseline ehitis, mille ehitusajast ja stiilist puuduvad täpsemad andmed. Tõenäoliselt 1900-10ndate aastate paiku lisati selle vaskpoolsesse otsa kahekorruseline juurdeehitus, mis kujutas endast historitsismi (kaaraknad) ja heimatstiili (viiluots) omapärast segu.
- 89. Joosu mõis - Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis. 18. sajandi lõpus rajati pikk ühekorruseline poolkelpkatusega varaklassitsistlik ning baroksete sugemetega härrastemaja. Peahoone saali laed olid kaunistatud geomeetrilise ornamendiga. Härrastemaja esise väljaku äärde rajati ait ning tall-tõllakuur.
- 90. Veriora küüditatute mälestuskivi - Veriora küüditatute mälestuskivi asub sealse vaksali taga ning märgib paika, kus seisid suurem osa Kagu-Eesti peredest, mis olid Siberisse asumisele määratud. See on kohalikule kogukonnale väga emotsionaalne paik, sest tolleaegne vaatepilt oli olnud kohutav - “ükskõik kuhu suunda vaadates ei näe ahastustes inimeste lõppu, neid on lihtsalt niivõrd palju.”
- 91. Võõpsu pritsikuur - Põlvamaa suurim pritsikuur, mis oli aktiivses kasutuses 1930. aastatel. Kuuri mastaapsusest saab aimu selle järgi, et kui Petseri linnas oli suur tulekahju, siis enamik tuletõrjetehnikast oli pärit Võõpsust ning abis olid kohalikud pritsumehed. Ka tänapäeval on hoonel otstarve, selle vahetus läheduses toimub Võõpsu kalameestepäev ning igapäevaselt on seal sees eksponaadid vanaaegsetest tuletõrjevahenditest.
- 92. Erastvere mõis - Erastvere on tänapäevase Põlvamaa üks vanemaid asulaid, mida on mainitud juba enne 1800. aastat. Selle paiga üks suurimaid vaatamisväärsusi on sealne mõis ja mõisapark, mis on rajatud 1810. aastal ning viimane teadaolev mõisnik elas seal 1919. aastal. Mõisahoonel on olnud ajaloo vältel palju erinevaid otstarbeid - sõja ajal haiglana, piimakombinaadina ja vanadekoduna. Lisaks mõisa imetlemisele tasub üles otsida ka pargis asuv vana tamm, mis on istutatud 1806. aastal.
- 93. Kuke bussipeatus - Tähtis koht bioloogiahuvilistele! Kuke bussipeatus asub Karilatsi vana külaaseme keskmes ning selle vahetusläheduses on Leevi jõgi ja Karilatsi kalakasvandus, mis on ehitatud 1997. aastal. Kuna kasvandus saab suure hulga oma veest Leevi jõest, siis on juhtunud, et tiikides elavad vikerforelli noorjärgud on neile ettenähtud veekogudest pääsenud metsikusse loodusesse ning seetõttu võib Leevi jõel kalastades üsna tihti tabada ka Eestis võõrliigi staatuses olevat vikerforelli.
- 94. Ungru lossi varemed - Hiiumaale sõites ei jää vast kellelegi märkamata tee äärde jäävad uhked Ungru lossi varemed. Lossi ehitamist alustati 1893. aastal Hiiumaa Suuremõisa valitseja Evald von Ungern-Sternbergi käsul. Legendi kohaselt lubas aadlihärra armastatu mehega abielluda vaid siis, kui too ehitab talle samasuguse lossi nagu neiu kodus Saksamaal Merseburgis. Kuid kahjuks neiu suri, abieluni ei jõutud ning Ungru loss jäi lõpuni ehitamata. Hoone hakkas lagunema peale teist maailmasõda. Lisaks olevat 60ndatel lossi kive kasutatud lähedal asuva Kiltsi lennuvälja stardiraja täiteks.
- 95. Keila-Haapsalu raudtee lõppjaam - Jaamahoone ehitati 1905.-1907.aastal ja on siiani alles. Vastav raudtee oli kasutuses aastatel 1905-2004. Reisirongid sõitsid aastani 1995 ehk kokku ümmargused 90 aastat. Jaama ei rajatud tüüpprojekti järgi, vaid telliti orginaalkavand rõhutades Haapsalule kui tähtsale kuurortlinnale ja vajadusele vastu võtta Vene kroonituid päid. Rajatud jaam koosneb neljast osast: reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest täies ulatuses katusega kaetud perroonist. Nii pikk katusealune perroon oli omal ajal Euroopa pikim. Tänapäeval asub nn imperaatorpaviljonis Eesti Raudteemuuseum, mis rajati sinna 1997.aastal.
- 96. Tsaari-Venemaa salajane raadiojaam Spithamis - Osmussaare lähedal sõitis 1914.aasta augustis madalikule Saksa ristleja SMS Magdeburg. Enne laeva hülgamist oli vaja hävitada kõik koodiraamatud, millega sidet peeti, kuid kiirustades unustati osa hävitamata. Kohale jõudnud venelased leidsid pardalt kaks koodiraamatut, millest ühe koopia saatsid liitlastele inglastele. See juhtum andis olulise tõuke raadioluure arengule Venemaal. Üsna pea loodi luureosakond Tallinnas ja otsustati luua raadioluurele ja koodimurdmisele spetsialiseerunud jaam. Kohaks valiti metsane ja kõrvaline koht Loode-Eestis Allikjärve ääres. 1915. aasta jaanuaris algas ehitus ja juba sama aasta juuni lõpus alustas jaam tööd. Kasutusel oli kolm palkidest raadiomasti ja voolu andis oma jõujaam. Jaamani viis munakivitee, mis on seal säilinud tänapäevanigi. Venelased olid väga osavad - sakslased küll muutsid kordi oma šifreid, kui nüüd olid need mõne nädala jooksul jälle lahti murtud. Kuid kõik see ei kestnud kaua, 1918. aasta veebruaris tungisid saksa väed mandri-Eestisse. Selle peale raadiojaama seadmed evakueeriti ja ehitised lõhati. Seepärast saame tänapäeval näha seal vaid mitmeid betoonist aluseid, auke, munakiviteed jms.
- 97. Riguldi mõis - Mõisa klassitsistlikus stiilis peahoone on puidust ühekorruseline hoone, mis on ehitatud ilmselt 19.sajandi alguses. Riguldi mõisast üleüldse on teateid alates 1620. aastast. Välimuselt on mõisa peahoone Läänemaa mõisadele kohaselt tagasihoidlik ja meenutab esialgu pigem taluhoonet. Lisaks peahoonele on säilinud ka mitmeid puidust ja kivist kõrvalhooneid. Ait ja kuivati on päris hästi säilinud, kuid näiteks tõllakuur on varemetes. Mõis kuulub alates 1967.aastast Tallinna Internaatkoolile, kuid 2012.aastal anti SA Riguldi Kodu kasutusse. Nende eesmärk on rajada mõisa keskus erivajadustega inimestele.
- 98. Kuijõe mõis - Kuijõe mõis on asustatud 17.sajandil ja on omanud rüütlimõisa staatust. Antud ühekorruseline kivist peahoone on rajatud arvatavasti 19.sajandi alguses. Tegemist on jällegi lihtsa, tagasihoidliku mõisahoonega. Esialgu ei arvakski, et tegemist on mõisaga – kui eriilmelised võivad Eesti mõisad olla! Mõisa vähestest kõrvalhoonetest pole tänaseks ükski säilinud. Kultuuriloost väärib mainimist fakt, et Kuijõe mõsast oli pärit koorijuht Lembit Verlin. Verlinite perekond lahkus mõisast 1937.aastal jäädes veel omanikeks. Hiljem vahetusid elanikud kiiremini kui mõni mees vahetab sokke. Mõis oli kasutuses Merelaevanduse süsteemi suvelaagripaigana, kolhoosi käsutuses, mõnda aega töötas seal ka algkool. Hiljem olid veel omanikud Pärnu Metsakombinaat ja siis jahimajand. Muideks praegu on mõis jällegi müüa, kui kellegil huvi ;)
- 99. Jõgeva kõrts - Tegemist on maanteekõrtsiga, mis on ehitatud 19.sajandi I poolel. Kõrts oli paekivist, mille peale ehitati pilbaskatus. Stiililt oli kõrtsihoone klassitsistlik ja põhiplaanilt L-kujuline. Hiljem on esifassaadi keskossa ehitatud viilkatusega puidust pits-ilustustega pealeehitis. Omapärane on kõnealune kõrtside seas selle poolest, et oli kahe talliga kõrts. Lisaks peetakse seda kõige pikemaks kõrtsiks. Peale kõrtsi on vaatamisväärsusteks veel kaks tervet kivisilda, üks ühelpool ja teine teiselpool kõrtsi. Kahjuks kõrts ise on praeguseks suuresti varemetes, kuid tema suursugusus on sellegipoolest aimatav.
- 100. Kummistu kalmistu - Kummistu kalmistul on kaks paekivist laotud väravapostidega väravakohta ja surnuaeda ümbritseb pinnasega toetatud kiviaed. Vanim säilinud hauatähis pärineb 1851. aastast ja on püstitatud Ingel Baio´le (Pajule). Kokku on kalmistul läbi viidud umbes 1400-1500 matust. Kalmistule matmine lõpetati 20. sajandi alguses, sest seal polnud enam ruumi. Viimane säilinud daatumiga hauatähis kuulub Ann Liigile ja pärineb 1924. aastast.
- 101. Suuremõisa ussikelder - Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kahe kaarvõlviga paekivist kelder, mis on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Sinna olevat viinud Suuremõisa lossist 1,5 km pikkune käik. Tänapäeval on kelder päris halvas seisukorras, näha ongi ainult kahte kaarvõlvi. Ussikeldri juures on palju jõesaarekesi, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Vana kelder on nime saanud tänu sellele, et varemetes meeldib madudele talvituda.
- 102. Käina kiriku varemed - Algselt paiknes siin oletatavasti 13. sajandist pärit puitkirik. Kivikirik ehitati 15.-16. sajandi piirimail. Et kirik ehitati viirsavile, siis vajumise tagajärjel tekkivate kahjustuste vältimiseks toestati 1660. aastatel kiriku idamüüri võimsate tugipiilaritega. 1860. aastaks ehitati kiriku lõunaküljele juurdeehitis ja altar tõsteti ümber põhjaseina. Taolist põhja–lõunasuunalist põhiplaani lahendust peetakse Baltikumis ainulaadseks. Hiiumaal oli gooti stiilis Käina kirik oma 600 istekohaga suurim. Kirik põles varemeteks 1941. aastal pärast pommitabamust.
- 103. Tohvri patareid - Ehitust alustati 1940. aasta juunis, aga see jäi pooleli, seega pumbajaam ja veereservuaar on täiesti katmata. Komandopunker on vett täis. Positsioonide ja abipunkrite vahele jääb poolelijäänud hiigelpunker (1950-ndate aastate komandopunkt). Patarei oli kasutusel 1944-1955. Alal on kokku 14 muinsuskaitsealust rajatist ja varet.
- 104. Hüti klaasikoja ase - Eesti esimene klaasivabrik, mis tegutses aastail 1628–1664. Klaasikoda rajati Rootsi väejuhi ja tollase Hiiumaa suurmaaomaniku Jacob de la Gardie eestvõttel. Selle võõrkeelne nimi Glashütte andis praeguseni käibiva kohanime Hüti. Klaasikoja hiilgeajal 17. sajandi keskpaigas töötas ettevõttes 30–35 inimest. Seal toodeti aknaklaasi, laboratooriuminõusid, apteegi- ja meditsiiniklaasi, tualettpudelid, viina, mõõdu- ja silmaloputusklaasid. Tänapäeval annab kunagise suure klaasivabriku asukohast aimu sinna rajatud mälestusmärk.
- 105. Ojaküla mõisa varemed - Ojaküla oli 18.–19. saj karjamõis, rahvasuus elas mälestus hävitatud külast. Kui 1920ndatel tekkis Kõpu mõisa maadele asundus, siis tehti 1939 ettepanek see nimetada Ojakülaks. Ojaküla eraldati Kõpust aga alles 1997. aastal. Küla asub oja ääres ja on saanud nime selle järgi. Sealset oja on hakatud küla järgi kutsuma Ojaküla ojaks. Mõisakohast annavad aimu ainult varemed ja suured puud. Ala ümbritseb karjaaed, aga ligipääs varemetele peaks siiski olemas olema.
- 106. Lõimastu kaitserajatised - Hooned pärinevad u 1940. aastast. Tänapäeval asub Lõimastus hulk arusaadavaid ja ka arusaamatuid rajatisi, mis kõik moodustavad unikaalse kaitserajatiste kompleksi - raudbetoonpunkrid, suurtükipositsioonid, raudteetammid, militaartee rannaäärses metsas jms. Umbes 200 m punktist loodes asub ka Kukeraba patarei eriti massiivne maa-alune kahekordne juhtimiskeskus, kus lae paksuseks on ca 3,5 m (pidi vastu pidama kahetonnise lennukipommi otsetabamusele) ja seal on kokku 36 mitmesuguse otstarbega ruumi. Tasub lipsata ka mere äärde, et näha rannavees lebavat Tahkuna hiidrahnu.