Viimane asukoht
24h
48h
72h
96h
120h
144h
168h
- 1. Arkna mõis - Arkna mõis asutati 1772 aastal Varangu mõisast eraldumisel. Peahoonest ida poole jääb park, mida läbib Selja jõgi.
- 2. Toolse ordulinnus - Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset. Kants pidi kaitsma sealset Toolse sadamat mereröövlite rüüsteretkede eest
- 3. Vao tall-tõllakuur - Vao oli Nõukogude ajal tuntud ratsutamise ja motokrossi keskus. Vao tallist pärit hobune Harras osales ka filmis "Viimne reliikvia". Viimastel aastatel on ratsutamine tõusnud Vaos jälle au sisse - renoveeritud tallis on tegutsemas Vao ratsaklubi. Tee pil
- 4. Katkuallikas - Katkuallikas on 122 km pikkuse Pedja jõe alguseks.
Katk tähendas vanas kõnepruugis allikaauku. Allikas, mis asub piimajahutusaida põranda all, on väga veerohke, andes jõele juba algselt nii palju vett, et on võimalik alustada mööda Pedja jõge kulgevat
- 5. Äntu kalakasvatus - Äntu kalakasvatusest võib leida midagi mandri-Eestile üpriski ebatavalist - nimelt täitsa elusa hülge! Tee pilt hülgega!
- 6. Vasknarva ordulinnuse varemed - Vasknarva linnus oli Liivi ordu Vasknarva foogtkonna keskus ja ka foogti residents.
- 7. Saka (Kivisilla) juga - Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8 meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on Valaste juga 30,5 meetriga, kolmandal Karjaoru juga 15,9 meetrise langusega. Nõukogude ajal oli sealne piirkond tavainimestele suletud, kuna
- 8. TÜ Narva Kolledž - Killuke Tartut Ida-Virumaal. Lisaks asub lähedal Narva Hermanni linnus ja kenasti korrastatud Narva jõe kallas.
- 9. Avinurme muuseumrong - Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 178,5-meetrine lõik, raudteesild ning veerem.
- 10. Porkuni mõis - Porkuni mõisasüda rajati piiskopilinnuse varemeist mõnikümmend meetrit eemale järvesaare lõunapoolsesse otsa. Uhke historitsistlik peahoone rajati 1874. aastal. Hoone kätkeb endas tuudorstiili ja neorenessanssi elemente. Mõisa peahoone on põhiosas ühekor
- 11. Jõhvi kontserdimaja - Jõhvi kontserdimaja värvikirev ajalugu ulatub 1491. aastasse. Praeguse moodsa kontserdimaja asemel laius historitsistlikke tunnusjoontega Jõhvi mõis ning mõisahooneid ümbritses avar park, mis tänapäevalgi, asudes kontserdimaja kõrval, märgib mõisa kunagi
- 12. Hõbeallika koobas - Hõbeallika koobas on koobas Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Koobas koos sealse Hõbeallikaga on arvele võetud ürglooduse objektidena.
Koobas paikneb liivakivipaljandi allosas. Koopa pikkus on 6 m, ava laius 1,7 m ja kõrgus 1,4 m. Koopa tagaosa kaljulõ
- 13. Kilplala - Kilplased on naljanditegelased, kes on kuulsad ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest.
Kilplaste lugusid tunti Saksamaal juba 400 aastat tagasi. Fr.R. Kreutzwald tõlkis kilplaste lood maakeelde 1857.a. Kreutzwaldi järgi elasid kilplas
- 14. Hara Allveelavade Sadam - Hara lähedal Virve külas asub kunagine allveelaevasadam, kus tegeleti laevakerede demagnetiseerimisega. Praeguseks on kompleks hüljatud, kuid huvitavat vaatamist jagub rohkem kui küll.
- 15. Sompa kultuurimaja - Sompa kultuurimaja on koht, kus aeg on praktiliselt seisma jäänud eelmise sajandi 70ndatel. Kui on võimalus, tasub kindlasti kiigata ka selle stalinistliku arhitektuuri musternäidise sisse.
Sompa on endine kaevandusasula. Sompa alev moodustati 1948. S
- 16. Eerik Kumari mälestusmärk - Prof. Eerik Kumari (1912-1984) sünnikohast mitte kaugel, Kirbla astangul, paikneb linnuteadlasele püstitatud mälestuskivi.
- 17. Esimene eestikeelne piibli tõlkija - monument
- 18. Kallaste silmaallikas - Ravivee võtmisel tuleb allikasse jätta münt või vana hobuserauanael. Võid saada prillideks vabaks. ma ei saanud :(
- 19. Riguldi mõis - Mõisa rajas 1620. aastal Jacob de la Gardie. Mõisa kinnistu on Tallinna Tondi Põhikooli omanduses. 2012. aastast on Riguldi mõisa haldajaks Sihtasutus Riguldi Kodu, kes kujundab mõisast erivajadustega noorte keskust.
(tore koht, mina värvisin sell
- 20. Ranna rantšo - seal on väga palju loomi, perenaine mega sõbralik, käisin seal ka malevas :P :P :P
- 21. Ungru lossi varemed - Praeguseks varemetes härrastemaja ehitati aastatel 1893–1896 Ungern-Sternbergide ajal. Ehitamist alustas 1893. alustas Ungru mõisnik Ewald von Ungern-Sternberg, ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid tegemata ning loss jäi tühjaks. II maailmasõjas
- 22. Sangaste loss - väidetavalt oli rukkikasvatamises esimene maailmas orsmt smt (internetist tõepõhja ei leia, küll aga kohapeal oli see kirjas)
- 23. Ennuksemäe punker - metsavendade punker, rajatud 44
- 24. Litsmetsa - Bussipeatus. (legendaarne hääletusvõistluse punkt).
Litsmetsa on 1970-ndatel tahetud ümber nimetada ka Liismetsaks, kuid nimemuutuse liigse kulukuse tõttu lükati Antsla külanõukogu esimehe palve tagasi.
- 25. Hummuli mõisa paviljon - 19. saj rajatud Hummuli park on üks paremaid näiteid inglise stiilis parkidest Eestis. Nurgatorn ja sakmeline karniis muudavad mõisahoone kindlusesarnaseks.
- 26. Kükita õigeusu kirik - Esimene vanausuliste asutatud palvela, mis õnnistati sisse juba 1740. aastal. Praegune palvela aga ehitati 1948. aastal Teises maailmasõjas hävinenud palvemaja asemele. Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel, milleks on
- 27. Põhja tsivilisatsiooni kuninganna Blesta altar - 30 000 aastat tagasi asunud Põhjameere asemel võimas Põhja tsivilisatsioon, mille hävitasid jääaeg, uputused ja meteoriidisadu.
Tsivilisatsiooni jumalanna oli Blesta, kelle auks on püstitatud muistne spiraali kujuline memoriaal. Kiviringi keskel on pi
- 28. Leinav ema - Tegemist on II maailmasõja mälestuseks loodud skulptuuriga, mil puuduvad igasugused ideoloogiale viitavad tunnused.
Skulptuuri asukohas asus kunagi kõrts, sest enne silla ületamist tuleb ikka julgust võtta.
(Kuuse?)Heki taga kraavis lebab salapäran
- 29. Altmõisa külalistemaja - Kes kohale jõuab, saab kohvi ja kooki. Võib-olla mõnele hädalisele öömaja ka.
Kohal ollakse kindlasti 25, 27 ja 28. juuli. Kui jõuate kohale mõistlikul ajal ja kedagi ei ole, võite uksel olevale numbrile helistada.
+372 5300 8622,
+ Sinilep
- 30. Haldi nina torn - Mahajäetud piirivalvetorn, millest avaneb suurepärane vaade nagu ühele korralikule meretornile kohane.
Torn ei ole esimeses nooruses, seega turnimine on omal vastutusel.
- 31. Kassari kuur-peldik - Kui hagu tuues häda peale tuleb.
- 32. Kuremaa tuulik - Veskisse saab sisse minna neljapäeval kella 12-16ni.
- 33. Puurmani loss - Puurmani mõisa asupaigas paiknes keskajal ordulinnus. Hiljem arenes linnuse paikkond mõisana. Aastatel 1877-1881 kerkis mõisasse Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessanss-stiilis losse. Hoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline to
- 34. Kuressaare piiskopilinnus - Esmaspäeval kell 20.00 on Saaremaa ooperipäevade raames võimalik minna Ülo Kriguli "Luigeluulind" esiettekandele.
Kuressaare linnus on rajatud 14. sajandil. Tegemist on ainukese oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikid
- 35. Karksi ordulinnuse varemed - Tee pilt ristiga?
- 36. Ermistu järv - Tegemist on Pärnumaa suurima järvega, kogu Eesti kontekstis on see selles arvestuses üheksandal kohal. Ermistu järv on ka osa Tõhela-Ermistu hoiualast.
- 37. Sauga mõisahoone varemed - Väidetavalt juba 1238. aastal rajatud mõis (või sellele eelnenud asutus) asub Pärnu linna territooriumil. Viimane peahoone püstitati 1849. aastal ning oli Nõukogude ajal sõjaväe käsutses. 1990te aastatel jäi peahoone tühjaks ja muutus varemeiks.
- 38. Pärnad Kai ja Mai
- 39. Jägala juga - Jägala juga on Eesti kõge kõrgem looduslik juga. Juga on looduskaitse all aastast 1959. Veekardin on seal tekitanud 7 meetri sügavuse hiiukirnu. Kõige huvitavam on külastada juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Jõe lõunakallas jo
- 40. Muraste vaateplatvorm - Murastes asuv kauni vaatega platvorm. Avaldub vaade metsatukale ja merele.
- 41. Rummu karjäär - Rummu karjäär on mahajäetud karjäär, kust kaevandati paekivi. Kaevandamiset alustati 1938. aastal, kui alustas tööd Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas asukohaga Rummul, mis kasutas tööjõuks Murru vangla vange. Kuna vee ärajuhtimine karjäärist 1990. aastate
- 42. Vanajõe org - Vanajõe org on uhtorg, kus jõgi on ennast liivaluidete vahel kuni 10 meetri sügavusele uuristanud. Orus kasvavad valdavalt sanglepad. Ümbruses esineb sambliku- ja pohlamännikuid. Org on kaitse alla alates 1962. aastast.
- 43. Rebastemäe vaateplatvorm - Rebastemäel on väga erineva maastiku ja kiiresti vahelduva kooslusega matkarada. Rebasemäe vaateplatvormil saad heita pilgu üle metsade Saaremaa poole.
- 44. Tornimägi - Tornimäe nimi tuleneb seal paikneva Kõpu tuletorni järgi. Tornimägi on Lääna-Eesti saarestiku kõrgeim koht, kõrgus 68 m.
- 45. Ristna tuletorn - Ristna tuletorn koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betoonkattega, mistõttu võib Ristna tuletorni nimetada raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tul
- 46. Esna bussipeatus - Naabriplika tegevus toimub kaunis Kesk-Eesti külakeses Esna ja selle ümbruses. Üks seriaalist tuttav koht on ka Esna bussipeatus.
- 47. Anrepi lõvi - See on Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus (Morąg, Poolas) hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepi (1760–1807) mälestuseks 1844. aastal püstitatud mälestusmärk. Kuju autoriks on saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Mälestusmärgi la
- 48. Dalai laama külaskäigu mälestusmärk - Pühajärve rannapargis jalutades ja järvevees ujudes võid tajuda pühalikkust. Nimelt külastas Eestit ja Otepääd 1991.a. 3. oktoobril Tiibeti rahva juht Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gjatso (sündinud puu- sea aastal 1935.a.) Samal päeval õnnistas ta
- 49. Lasva veetorni galerii - Lasva vana veetorni eripäraks on ainulaadne muusikat tegev klavertrepp. Siin saad ülevaate Lasva piirkonna ajaloost ning nautida foto- ja kunstinäitusi ning torni põranda sees olevat valguskaevu. Mööda klavertreppi torni tõustes saad mängida klaverit ja
- 50. Mutionu baar - 1970. aastail avatud Mutionu baar oli Virtsu kuulsaim kõrts, kuhu sõideti kümnete kilomeetrite kauguselt. „Nüüd pole Virtsus enam eriti rahvastki,” ütles Pikla. Virtsu kuulus Mutionu baar teeb läbi uuenduskuuri, millal aga baar taas uksed võiks avada, ei
- 51. Räpina sadam - Võimalik, et sadamakohvikus saab jäätisekokteili... :D
- 52. Leevaku korsten - Leevaku korsten, mida naljatamisi ka maailma kõrgeimaks (kõrgus 50 m) saunakorstnaks kutsutakse, valmis 1923. aastal tellisevabriku tarbeks. Vabrik läks aga peagi pankrotti, sest kohalik tooraine oli tellise tootmiseks ebakvaliteetne.
Pärast vabriku s
- 53. Järuska sild - Ainus katusega sild Eestis.
- 54. Keila lennuk AN12
- 55. Jalgrattamuuseum - Eesti esimene jalgrattamuuseum keskendub siin kasutatud ja toodetud jalgratastele alates 19. sajandi lõpust kuni nõukogude perioodi lõpuni. "Praktiliselt sada aastat on siin läbilõikena esindatud nii piltides, tekstides, esemetes kui ka loomulikult ratas
- 56. Haimre park ja kabel - Haimre pargi tiigi kaldal asub ebaharilikult suur neogooti stiilis pargipaviljon, millest on säilinud suhteliselt terviklikud müürid. Rahvapärimuste järgi on hakatud hoonet nimetama muhamedi kabelis – Haimre mõisniku poeg Alexander Uexküll ehitas selle o
- 57. Lydia Koidula sünnikoht - Vändra alevi lähedal Vändra–Viljandi maantee ääres oli Lydia Koidula sünnikoht. Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Kivil seisavad Koidula profiil ja tekst: "Siin sündis 24. XII 1843 ja elas kuni 1850. aastani Lydia Koidul
- 58. Kavastu parv
- 59. Jaagu tuulik - Jaagu talu tuulik on 1924. aastal ehitatud suuremat tüüpi Saaremaa pukktuulik, mis asub paekivist laotud kivijalal. Tegemist on lihtjahutuulikuga – siin sai jahvatada jämedamat jahu, kuna tuulikus sõelad puuduvad. Ennu tuuliku kerekuju on samuti eriline,
- 60. Aasta küla 2015 - AASTA KÜLA aunimetus omistatakse Liikumise Kodukant poolt külale/külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi külaelu arendamisel. 2015. aastal valiti selleks külaks Leedri
- 61. Aegviidu seikluspark - Väikene ja madal seikluspark täitsa tasuta!
- 62. Kohvik Rõõmuallikas
- 63. Kohvik Elsa
- 64. Kohvik Suur Muna
- 65. Wile alpaka farm - Farm, kus saab külastada alpakasid.
- 66. Türi vedur - Eesti kevadpealinna Türi raudteejaama ees olev kitsarööpmelisel raudteel sõitnud vana vedur.
- 67. Piirissaare õigeusukirik
- 68. Hellenurme vesiveski
- 69. Elistvere loomapark - Võistluse ajal saavad tasuta kõik võistlejad käia loomi uudistamas.